Eluveidrused

Saan madratsipoest emaili (muutmata kujul): teatan Teid, et tellimus loetakse sooritatuks, siis , kui on makstud vähemalt 50% tasumisele kuuluvast summast. TASUMISEL PALUME ÄRA MÄRKIDA TELLIMUSE NUMBER!!!!!!! Juhul, kui raha pole 21 tööpäeva jooksul laekunud, tühistatakse käesolev tellimuskiri. Lugupidamisega, müügijuht.

Mida? Miks? Kuidas?? On esimesed mõtted, mis mu peas keerlema hakkavad. Kriban kiiruga vastuse: Maksin 25.10.2007 KOGU summa ära. Kopeerin oma pangaväljavõtte. Ma ei saa teie teatest aru. Lootsin, et üks nädal tarneaega kuuest on juba möödas!

Kusjuures olin saanud maksmisele järgneval päeval teate, et raha on käes. Pärast alles mõtlesin, et oleks pidanud samas pubekastiilis vastu kirjutama kümne hüüumärgiga jms. Aga vaevalt, et lugupeetud müügijuht oleks iva taibanud. Mind on veel ees ootamas kolm portsu tellitud mööblit. Huvitav, mis nendega veel juhtuma hakkaab?

Õhtuks lepin kokku vana korteri näitamise. Mind ootavad kaks piigat. Avan välisukse, panen alt koridorist tule põlema ja juhatan neiud üles. Äkki käib kohutava kolakas. Jooksen kähku trepist üles. Trepil märkan mingit helepruuni amööbset loiku. Kui üles jõuan avaneb pilt veel suuremast samast ainest moodustunud loigust ja piigast, kes üritab vastu trepi käsipuud oma jalanõu talda puhtaks nühkida. Ühesõnaga ta astus otse loiku, libastus ja oleks äärepealt seliti maha käinud…Kolaka peale pistab pea ukse vahelt välja mu vana tuttav joodikust naabrimees, kes näeb välja nagu tont. Kaks väga ostu julgustavat faktorit on juba olnud, mis edasi? Küsin, et jälle sa oled siia midagi maha valanud või? Adumata isegi, et andsin sellega ju selge sõnumi, et see naaber on problemaatiline. Naaber muidugi eitab kõike. Ühesõnaga olen endast nii väljas, et kukun oma võtmega korteri ust lahti keerama. Poolel teel tuleb meelde, et oot, see ei ole enam nii väga minu kodu ja keegi võib privaatsust nõuda. Piigad astuvad korraks tuppa, ütlevad ahah ja lähevad poole minuti pärast ära. Miks ma ei imesta…