Eluveidrused

Lõpuks ometi meenub mulle külastada Eesti Energia klienditeenindust, et ennast uue korteri omanikuna kirja panna. Võtan oma notariaalselt kinnitatud paberid ühes ja marsin kohale. Teeninduses tahab mind pesemata vanainimese hais jalust niita. Tõeliselt õudne. Lähemal vaatlusel selgub, et olen ilmselgelt pika vahega noorim, kui just üks noormees seda au endale ei võta. Eks kui järele mõelda, on asjal iva sees. Mittepensionärid ja mõned ärksamad pensionärid maksavad arveid läbi interneti. Muuks ju sinna eriti asja polegi, kui just sama põhjust pole, kui mul ja kui Kõuga liituda ei taha. Õnneks on haistmismeelel omadus suht igasuguse roppusega harjuda. Nii ma siis seisan kannatlikult ja ootan oma järge. Kui letti saan, selgub pärast asjatamist, et ilmselt käib seal majas kõik läbi ühistu. Ehk et näidud annan ühistule ja maksan ka ühistule. Vot siis, tühikäik haisumaailma.

Huvitav, kui neil elektrit on, mida maksta, miks nad siis ennast ei pese?? See ju tähendab, et vett saab isegi soojendada.