Eluveidrused

Märkamatult on möödunud pea terve kuu, mil ma pole jõudnud blogima. Keeruline on ikka ilma koduse netita. Nüüdseks on meil STV võimalus majas olemas, aga ma ootaks ikka Starmani ära ja võtaks tele+neti komplekti. Ei viitsi neid vene keelseid telekanaleid vahtida.

Aga mis siis vahepeal kõik juhtunud on:

1. Esimene soolaleib sai maha peetud 09.novembril. Tarisin selle laenatud täispuhatava madratsi elutuppa istumisaluseks ja hoiatasin külalisi, et patju võiks kaasa võtta. Nügisin mõned kastid seina äärde viirgu ja katsin köögirätikutega. Nii moodustus laud. Söögipoolisega aitas Selveri köök. Lõpptlemusena olid söögikausid keset põrandat jalgadega segamini ja kes tahtis tagumisest nurgast välja saada, pidi kausside vahel jenkat tantsima. Päris lõbus pidu sai. Enne pidu puuris üks külalistest vannituppa augud, et saaks mõned riiulid üles riputada. See oli kena vaatepilt, kui mina riietega vannis seisin ja tema puur käes vanni kõrval ootas, et ma õige kõrguse välja mõõdaks.

2. Teise trepikoja võtme sain lõpuks 11.novembriks kätte. Tore on see, et panipaikadel ei ole lukke ees. Nagu kappidde rida, mille ukse avamiseks on käepidemed. Tabalukku selle külge ei pane eksole. Jälle vaja kedagi tüütama hakata, kes mulle sinna luku monteeriks.

3. 13.novembril sain kätte koridori kapi ning madratsi.

4. Kappi mul asju sättida veel ei õnnestunud, kuna 13.-16.november olin Budapestis konverentsil. Olin esimest korda Budapestis ja peab ütlema, et see linn jättis mulle kustumatu mulje. Võib olla oli oma iva ka selles, et meid majutati viie tärni hotellis. Igatahes, kui võimalik, läheks sinna tagasi iga kell.

5. 20.-21.november käisin koosolekul Vilniuses. Ega ma ei mäletagi, millal viimati seda linna külastasin. Ilmselt kauges lapsepõlves mõne klassiekskursiooni raames. Lennukiks oli uus SAAB mudel. See oli nii väike, et ühel pool oli kaks istet ja teisel pool vaid üks. Paras buss. Kui me hoovõturajani jõudsime, olid juba kõrvad lukus. Õnneks väga ei raputanud ja süüa-juua anti ka tasuta. Mis on imelik, sest Estonian Air ju tetavasti toitu lusikaga suhu ei topi. Tagasitulles jäi lennuk pool tundi väljumisega hiljaks. Selgus, et udu on. Ei olnud väga julgustav lennukisse tagasi minna. Ilmselt kogu sõidu naelaks sai stjuardessi kogemata segi läinud lause: "Vette kukkumisel kasutame kollaseid veste". Kogu see väike lennukitäis rahvast rõkkas naerust. Niigi oli ebamugav ja nüüd ähvardab stjuardess kindla vette kukkumisega. Õnneks siiski sujus kõik kenasti. Maandumine oli väheke ebamugav. Meenus kunagi Naeroobika saatest kummitama jäänud lause- maandub lipp loppadi nagu Võidu väljaku tuvi.

6. 23.novembril saabus kogu mu mööbel. Nii elutoa kui magamistoa oma. Diiavit ainult veel ei saadetud.

7. 24.novembri hommikul matsime oma 52 aastase ekskolleegi...

8. 24.novembri pärastlõunal olid mul mööblitalgud. Kogu kupatuse panid kokku kolm NAIST ja mina. Mehi pole ju kunagi siis võtta, kui vaja on ja lõppude lõpuks saavad naised peaaegu kõigega ise hakkama. Oli küll raske, ei salga. Eelkõige olematute tööriistade pärast. Lihahaamerit ilmselt enam sihtotstarbeliselt kasutada ei õnnestu...Lisaks kogenematus, mille tõttu pidi ühte ja sama asja viis korda kinni ja lahti kruvima. Igatahes kui kell oli kolmveerand kolm öösel, oli mööbel koos.

9. Neljal tööpäeva hommikul käisin ´a kolm tundi Exceli koolitusel. Tempo oli võimas ja seetõttu ei mäleta ma enam suurt midagi. Õnneks anti kaasa paks manuaal. Eks kui ma jänni jään, siis sirvin seda.

10. 01.-02.detsemberil käisime kolme kursaõega Haapsalu SPAs puhkamas. Me pidime juba ammu minema suurema kambaga Saaremaale SPAsse, aga see ei õnnestunud ja nüüd siis sai väiksema seltskonnaga retk ette võetud. Väga tore oli. Eriti muljetavaldavad olid kuus erinevat sauna. Ühe protseduuri käigus sain teada, et mu selg on kõver nagu Ameerika mäed ja et naisterahval kogunevad väljaelamata seksuaalsed pinged ristluude piirkonda. Nii, et kui selja alaosa valutab, siis...Teeninduse osas saime mitmete üllatuste osaliseks, aga eks see vist ongi nii, kui Tallinnast väljapoole satud. Igatahes panime paika, et kevadel läheme Tartusse ja juba reede õhtul alustades teatri külastusega.

11. Täna saabub mu diivan.