Eluveidrused

Tegelikult olen ma haige. Pühapäevast tantsusaate finaali ma väga täpselt ei mäletagi. Näiteks kas jäi mul nägemata Beatrice tants või ta igaks juhuks ei esinenudki. Nimelt kui ma oma tantsutunnist tulin ja Selveris ringi jalutasin, tundsin sööke vaadates, et mitte midagi ei taha. Kõhus on kohe siuke imelik tunne ka ja kõik toidud nägid halvad välja ja üldsegi on kõik halvasti. Igaks juhuks krabasin kolm banaani ja väikseima jogurti. Kõht hakkas oma olemasolu mulle järjest enam meelde tuletama. Tundsin, nagu mu parema roide alune seedeelund tõmbuks krimpsu ja kivistuks. Ei ole väga kift tunne, peab ütlema. Ma igaks juhuks ei söönud ei banaani ega jogurtit ka, sest ma polnud kindel, kas üks krimpsus elund seedimisega ülepea toime tulebki. Kui ma esimest korda wc-s käisin, plahvatas mulle, et meil on ju kõhugripi hooaeg. See ei rõõmustanud mind kohe mitte kuidagi. Mul on veel eelmise aasta kogemus sügavalt meeles. Kõige arusaamatum on kõhugripi juures minu jaoks see, et kuidas ravimit manustada. Üldjuhul, kui inimene oksendab, ulatatakse ravim tagantpoolt. No aga kui tagapool on ka rikkis…?? Igatahes möödus siiski kõik õnnelikult ja kahepoolne purskkaev jäi ära, ühepoolne see eest töötas hästi. Esmaspäeval olin niisama viril ja mõttetu ja teisipäevaks suutis kõhuvalu kurku ronida. Kurk oli nii valus, et isegi teed ei saanud neelata, mis peaks olukorda teatavasti leevendama. Süüa ma nagunii väga ei julenud veel midagi. Õhtuks oli kohal 38C palavik. Samas kodus rahulikult lebotada ka ei saanud, sest mul oli kaks kuud tagasi juuksuriaeg kinni pandud ja kui ma nüüd ei oleks läinud, oleks saanud alles jaanuari teises pooles minna. Krõbistasin palavikualandajaid ja läbisin projekti. Olen nüüd sama originaalne, kui pool meie kontori naistest ehk et talvepoole tuleb tunne, et nii päikeseblond ei tahaks enam olla, aga brünett ka mitte ja siis tulebki kartulikooreks värvida. Õhtul vaatasin ühe oma õpilase toodud DVDsid saatest ”So you think you can dance”. Ma tabasin selle saate kord ühelt Soome kanalilt, aga kuna ma olen pidevalt tööl, siis jäi enamu osi siiski nägemata. Selle saate algus on üsna sarnane Superstari saatega. Ehk et iga tantsija käib korra kolmeliikmelise zhürii eest läbi, esitab tantsu selles zhanris, mida ta kõige paremini oskab ja siis teevad kohtunikud oma töö. Kes jääb, kes läheb. Edasi õpetatakse neile selgeks väga erinevat stiili tantse, nagu breik, võistlustants, hiphop, jazztants, jne. Kes kõige paremini erinevate stiilidega toime tuleb, on saate võitja. Siinkohal pean ma rääkima ühest noormehest, kes mulle unustamata mulje jättis. Tuleb lavale kiitsuke noormees, kohe näha, et klassikalise taustaga ja pesueht gei. Seljas lühikeste käistega särk ja hõlmad kelmikalt eest lahti. Pannakse muusika peale ja noormees esitab midagi jazz- ja estraaditantsu vahepealset. Tohutult viimistletud liinid, tehnika on super. Ühtäkki tõmbab ta ei tea kust välja lindi (selline võimlemise oma) ja jätkab oma numbrit sellega graatsiliselt lehvitades. Vahepeal näidatakse zhürii esimehe nägu. See on äärmiselt kõver. No olge ausad, kas te olete enne näinud meest lindiga võimlemas? Muusika pannakse kinni ja poisile öeldakse, et see lindiga osa, see oli täielik jama, aga kuna tantsutehnika oli nii hea, siis lastakse noormees teise vooru. Teises voorus õpetatakse kõigile selgeks üks soolonumber ja üks paaristants. Ka selle vooru läbinud, seisab võidurõõmus noormees taas zhürii ees. Esimees ütleb talle, et tead, me oleks tahtnud siiski veidi maskulliinsemat tantsu näha meesterahva esituses.Noormehe nägu tõmbub hetkega pilve. ”No miks te siis ei öelnud, ma ju oleks siis tantsinud mehelikumalt, jumal küll!” teatab ta. Selle peale ütleb esimees, et vaata, kallis poiss, kui paaristantsus on üks naispool ja üks meespool, siis mis sa arvad, kumb neist peaks olema mehisem? Selle peale teeb noormees paar spinni ja vehib ennastunustavalt kätega, tehes randmeringe ja kõike muud sinna juurde kuuluvat ise pilguga esimehega flirtides ning ütleb samal ajal”Mis te tahate öelda, et kui ma teen nii ja nii, et siis see ei ole mehelik või?” Selleks ajaks olen mina juba naerukrampidest kõver. Esimees jääb siiski endale kindlaks ja palub noormehel lahkuma. Lava taga hakkab noormees nutma ja ütleb, et mitte kunagi, mitte keegi pole talle öelnud, et ta ei ole mehelik. Väga võluv! Kahjuks mul ei õnnestu järgmisel õhtul jätkata, kuna pean ise võimalikult feminiinselt tantsima. Õhtuks on taas palavik kõrgustes ning kurguvalu on moondunud nohuks. Imelik haigus, algas kõhust ja läks ninna... Haige olla pole aega, tähtsaid asju on vaja korda ajada. Õnneks terendab mõne nädala pärast pikem puhkus, vahest ehk liigagi pikk üksiku inimese jaoks.