Eluveidrused

Helistasin Starmani 03.detsembril ja uurisin kaugel meie majaga asjad on. Lubati tagasi helistada. Jätsin oma mobiili numbri ja läksin koosolekutele. Koosoleku ajal kuulen, kuidas mu mobiil närviliselt kolm korda heliseb. Pärast koosolekut helistasin tagasi. Kahjuks näitas üldist klienditeeninduse numbrit, seega ma ei osanud kedagi konkreetselt küsida, aga teade võeti vastu ja lubati edastada kellele vaja. Läks mööda nädal. Haiguse ajal tuletas mure ennast elavalt meelde ja helistasin taas Starmani. Lubati tagasi helistada. Päev hiljem helistaski noormees ja uuris, kas tegu on kortermaja või niisama majaga. Selgus, et tema on niisama majade peal ja lubas info edastada kuhu vaja, et minuga ühendust võetaks. Mina sain terveks, aga kõnet mulle ei tulnud. Helistasin paar päeva tagasi uuesti. Ootasin tükk aega kõnejärjekorras ja siis öeldi, et on ülekoormus. Ei pea vist väga suur geenius olema, et taibata, et ma olin ikka lõpuks täitsa endast väljas. Kribasin Starmani kodukalt neile emaili sisuga, et kui nad ei taha meie maja omale kliendiks, siis öelgu ära, võtan STV, pole probleemi. Alla krijutasin "teie klient" ja oma endise kodu aadressi. Ja juba järgmisel hommikul oli mul postkastis kiri, et loomulikult me soovime teie maja oma kliendiks ja tegelikult juba ongi lepingud ühistule saadetud ja teenust saab kasutama hakata järgmise aasta esimese kvartali jooksul.

Näed siis, palju kisa ja vähe villa. Kvartal kestab ju kolm kuud. Peab ikka vist vaatama, kuidas STV pealt hiljem Starmani peale üle minna. Naljakas, kuidas klient peab endale teenust lunima.