Eluveidrused

Taas tööl. Emaili postkastis on 20 kirja, enamus neist teade, et su postkast on liiga täis. Päeva jooksul laekuvad üksikud vastused emailile, mille ma ise genereerin. Muidu suhteliselt töövaba olemine.

Aga, et mitte niisama istuda, hakkan tegelema loomingulise ettevõtmisega. Mu korteri seinad on värvitud nii igavalt peaaegu valgeks, et mõtlen, et lisaks diivanitagusele disaintapeedile, peaks ka koridori kuidagi ergastama. Nägin ühes salongis toredat mummulist tapeeti, mis oligi mõeldud just koridoride jaoks. Kuna aga teatavasti ühe disaintapeedirulli hind algab 1000 kroonist, tuleb mul geniaalne idee ise mummushabloon kujundada. Selleks kasutan käepäraseid vahendeid ehk Wordi programmi ja klikin sellega ühe suure ketta valmis. Prindin välja, suurendan A3-le. Siis jagan mummu ying-yang vaaladega pooleks ja lõikan mõlemad pooled välja. Iva on värvida üks pool heledamaks, teine tumedamaks. Otsin majapealt kaks tugevamat kilet, veekindla markeri ja tööaluse ehk ühe klaasvaagna, millega mulle jõulukingiks kooki ja kala toodi ning terava noa. Joonistan vaalad kilele ja lõikan noa ning kääride abil need välja. Ongi valmis. Nüüd peab minema mittevalguvaid värve ostma.

Usinad päkapikud toovad mulle kingituse, mille nimi on "Kassipoeg kodus". Ilmselt, kui ma korterisisustamise blogiga ühele poole saan, hakkab ilmuma kassiblogi stiilis "meie juba käime". See oli väike eelreklaam ühele veel kinnitamata ideele.

Õhtul saan kätte uue suure ja õhukese teleka. Esialgu pean harjumatusest ühest ekraani servast teise nägemiseks pead keerama, aga eks sellega harju. Ilmselt ma varsti enam väiksematest telekatest ei näegi midagi vaadata. Kõige toredam on asja juures see, et ma saan nüüd värviliselt DVD-sid vaadata. Vana telekas keeldus ühest suvalisest hetkest DVD-le värve andmast.