Eluveidrused

Niisiis Swissotell*****. Vastuvõtt on kena ja ilus. Tuba antakse 19.korrusele. Vaade avaneb vanalinna poole, kuigi otse sinna ikkagi ei näe, igast muid maju on ees. Lift on kole vilgas ja hakkab kergelt tervise peale. Kogu hotell on kaetud spetsiaalse vaibaga, mis tundub jala all pehme, kuid samas tugev. Ehk et müra on ellimineeritud. SPA asub 11.korrusel. Otse liftide ees on vaiba sisse kaal ära peidetud. Nii et algatuseks saab endale depressiooni kaaluda. Massaazh on väga hea. Ei tehta haiget, aga siiski on piisavalt tugev. Kõik see lõppeb mõnusa sidrunilõhnaga. Ilmselt pisteti miskit lõhnavat nina alla, mille peale klient peaks üles ärakama. Nii nagu mulle kombeks, lasen ennast enne õliga kokku mätsida ja lähen seejärel sauna. Blond! Noh, SPAks oleks seda kohta palju nimetada. Küll on kõik väga ilus ja hästi lõhnav. Seal on üks aknaga leige Soome saun, normaalne Türgi saun ja üks amööbse kujuga jaheda veega bassein. Kükitan natuke Soome sauna laval ja naudin vaadet Tartu mnt-le. Kui ma seal juba tükk aega unelenud olen, saan aru, et ma näen kahtlaselt hästi. Mul on metall-prillid ninal ja need ei läinud isegi kuumaks. Basseinivesi on ebameeldivalt jahe ja sinna ma ei trügigi. Noh veerand tundi ja käidud. Lähen tagasi tuppa vedelema. Umbes kella kuue aegu koputatakse uksele. Seal seisab keegi daam ja pöördub minu poole inglise keeles, et kas ma sooviks night cleaning’ut. Teatan, et ma pole jõudnud veel tunni ajaga tuba sassi ajada. Selle peale saan kommi. Õhtusöök käristatakse ka välja. Üllatuseks on tegu buffet’ga. Viietärni hotell?? Kujutasin eelnevalt vaimusilmas siiski ilusaid väikestes kogustes roogasid. Nüüd loen silte ja kraabin erinevate poti põhjadesse jäänud kuivanud, kuid see eest jahedaid riismeid. Restorani diivanid ja toolide leenid on kaetud huvitava kangaga, mis meenutab minu lapsepõlve tekki. Ema nimetas seda minu meelest paikatekiks- no sellised pruuni ja rohelise ruudulised. Siis hüppan läbi 30.korruse baarist, kuid kuna seal oli liiga palju rahvast, siis sinna peatuma jääda ei õnnestu. Hommikusöök on võrreldes õhtusöögiga väga tasemel. Silme all küpsetatakse omletti, mahlaks pakutakse värskelt pressitut jms. Lasen endale tutvustada ka konverentsikeskust. Kõik on suur ja avar. Hea on see, et tõlkekabiinid on saalidesse sisse ehitatud. Samas ei suutnud ma üheltki saali seinalt näiteks kella leida.

Lõppkokkuvõtteks peab ütlema, et eestlastest teenindajaid oli vaid mõni. Enamus on venelased, kuid räägivad kenasti eesti keelt. Tore oli ikka, aga ei saa öelda, et ülevoolavalt.

# posted by Alemana @ 13:40