Eluveidrused

JCI korraldab kolmeosalise ürituse:

1. Linnateatri etenduse külastamine Eesti teatri laulud
2. kohtumine teatri direktori ja kunstnikuga ning ekskursioon
3. vestlusring Jaanus Rohumaaga.

Etendusel laulavad kõik ilusad, noored ja andekad alates Evelin Pangest ja lõpetades Indrek Ojariga. Peab ütlema, et Jaak Jürissoni ma küll enne ära ei tundnud, kui teda tutvustati. Aeg muudab inimesi…Tänapäeva näitlejad on ikka uskumatult andekad- mängivad klaverit, viiulit, neljal käel trumme, laulavad, näitlevad. Lisaks toredatele lauludele saab kuulda väga palju infot, kust miski laul pärit on, kes kuulsaks laulis ja kes on autor. Tehakse ka meloturniir ja publiku käest küsitakse mitmeid küsimusi kontrollimaks üldisi teadmisi. Mina saan ka ühe õige vastuse eest roosi. Ma nimelt tean, kes on laulu Laev tõstis purjed autor. Väga uhke on olla. Vaheajal jagatakse tasuta kohvi ja küpsiseid. Milline suurepärane zhest?! Pärast etendust jutustab energiline teatrijuht meile, et Linnateater koosneb 16-st majast ja et varsti valmib siseõuele seitsmeteistkümnes. Meid veetakse mööda treppe üles ja alla, vasakule ja paremale ilma, et me päriselt aru saaks, kus asume. Piilume näitlejate garderoobi ja make up tuppa. Arutame, kuidas küll saaks Linnateatri piletitele paremini ligi ja kuidas inimesed vastu peavad suvisel 22h teatrimaratonil Tammsaare ainetel.

Edasi liitub meiega hr Rohumaa. Ta imbub sisse, võtab oma koha keset tuba ja lihtsalt räägib. Pingevabalt, filosofeerides, vaiksel häälel, jalg üle põlve, vahepeal rüüpab mõttepausiks sõõmu kohvi ja jätkab. Äärmiselt sümpaatne kuju. Väga palju huvitavaid mõtteid ja vastuseid küsimustele. Näiteks tuleb välja, et eestlased on maailmas teatrikülastatavuse rohkuse tõttu teisel kohal. Esimesel on islandlased. Seda muidugi võib seostada pimeda sügise ja talvega, aga ei pruugi. Lisaks sõnastab ta väga palju situtasioone, mille peale ei ole ise mõelnud, vaid lihtsalt ajaga kaasa läinud. Näiteks seda, et 10 aastat tagasi pidid näitlejad elus püsimiseks rabama nii mitmel kohal tööd, kui jaksasid. Tolleaegne palk olla olnud 3000kr. Meenutan, et minul oli isegi 3500 kr. Tänapäeval saab peaaegu ainult näitlemisega tegeleda. Ja alkoholi ei tarbita enam nii palju. Ehk et enam ei pea etendusi joobes näitleja tõttu ära jätma. Lavamehed küll premeerivad ennast väikese õllega pärast rekvisiitide ülespanekut, sest neil on endiselt 4000kr palk. Rootsi lavamehed pidid end seevastu väikese koogiga premeerima. Ja siis et teatris on kõige raskem elu puutöölistel, sest etenduse valmimise käigus tulevad ikka ja jälle uued ideed ja siis peab ühte puutükki mitmeid kordi lühemaks ja pikemaks ”saagima”.

# posted by Alemana @ 11:35