teisipäev, märts 18, 2008
06.-09.03.2008
Firma talvepäevad Himosel. Ilmateade lubab kuni 20m/s tuult. Nagu neetud. Kappan kiirelt apteeki ingveritablette tooma. Enne minekut jõuame napilt süüa kaasa osta eelnevalt enam vähem kokkulepitud menüü kohaselt ja juba ongi bussi minek. Kuna ma lõunasöögile ei jõua, siis kugistan sadamas kivikõvu pelmeene keset väga veidrat seltskonda. Nägude galerii on võimas, üks hirmsam kui teine. Merelt laineid ei paista, aga võtan siiski tableti sisse, et olla kindel. Ma ei pidanud pettuma. Laineid küll näha ei ole, aga külgtuul on võimas. Üks purjetajast kolleeg ütles, et see on vana lainetus. Klaasid laual paigal ei seisa, seetõttu hoian oma halvamaitselist veini pigem peos. Küljeaknast välja vaadates on põhiliselt näha pilti-taevas, meri, taevas…Mingil hetkel loojub päike nagu Lapin Kulda purgil. Asja teeb veelgi hullemaks Karrraoke, mis täpselt selles ruumis peale hakkab. Tund aega järjest möirgavad purjus soomlased mikrofoni tundmatuseni moondunud viisil laule. Mida koledamalt lauldud, seda valjemalt me plaksutame. Vist ei oleks küll pidanud, sest nood samad tulid veel teist kordagi innustunult esinema. Pärast kolme tundi vmitte eriti meeldivat laevasõitu ja lisaks veel kolme tundi kiiret bussisõitu oleme lumisel Himosel. Looduslikku lund on päris kena kogus ja sajab hiljem juurdegi. Edasi läheb kõik üsna üksluiselt. Sport ja pidu käsikäes. Mina siiski suuski alla ei pane. Näen, kuidas mu kallid kolleegid kangutavad kõvades suusasaabastes kõndida ja mul hakkab juba vaadates valus. Parem lasta jalal terveneda, kui uus mats peale anda. Niisi puhkan päeval ja pidutsen õhtul/öösel. Viimasel ööl läheb isegi nii hästi, et magama ei saagi. Naistepäeval küpsetavad meeskolleegid naistele pannkooke. Õhtul külastame kohalikku diskoteeki. Mu kolleegid külastasid sama kohta eelmisel õhtul. Osasid ei lastud sisse, kuna polnud kaasas isikuttõendavat dokumenti. Pilet maksis esineja Irina tõttu 16 EURi. Selleks ajaks, kui meie kohale jõuame, on esinejad oma töö lõpetanud ja sissepääse pole. Enamik klubis olevaid mehi on purupurjus ja väga aeglased. Kui juba kord otsa jõllitama jäävad, siis pikaks ajaks ja väga lähedalt. Eemale peletavad zhestid ei mõju. Aitab vaid see, kui mõni oma kolleeg ütleb, et ära vahi minu naist.
Bussisõidust tagasi ei mäleta ma midagi. Magan kui kott. Oleme nii uimased, et jõuame laevale viimaste seas ja seetõttu ei ole enam kohti, kuhu istuda. Maandume osadega einestama. Siiamari ja krevetid maitsevad hea. Maitseks veelgi paremini, kui laev vähem kõigutaks. Kui meid restoranist välja aetakse leiame pool kollektiivi otse põrandalt vedelemas. Viskame sinnasamasse küliti maha ja tunneme end hästi.
