Eluveidrused

Mu Tallinna grupi paar meesliiget kuuluvad Ümralauda. Sellel ühingul on üle-Euroopaline kogunemine Helsingis. Selleks oli vaja selgeks õppida miski isetegevuskava. Noja minul ju varnast võtta neegritants (sõna neeger ei sisalda endas mingit varjundit minu tähenduses). Tegime mitmeid proove ja täna siis vaja sellega esineda.

Laevapiletid olid ostetud Nordic Jetlinele. Kogu transport ja majutus käristatakse mulle välja, sest mina lähen kaasa kui eesreas tantsija, kelle pealt maha viksida ja et oleks rohkem inimesi laval.

Mu hommikud on teatavasti väga pikaldased ja kell sai ootamatult palju ja jooksen nagu sõge mööda korterit ringi, et end valmis seada. Tegemist on ikkagi black tie üritusega. Umbes siis, kui mulle pidi järele tuldama, helistasid tulejad, et Jetline on katki ja ei välju. Jeerum, mis nüüd saab?! Niigi napilt jõuame kohale. Üritus toimub veidi Helsingist väljas ja sinna viib ühine transport. Kuidas me nüüd kohale jõuame? Kiirelt organiseeriti uued piletid tund hiljem väljuvale Tallinki laevale, mis on iseenesest hea, sest laev on suurem. Päris karm tuul on õues. Jõuame üsna napilt laevale, sest piletikassas jookseb arvutiprogramm kokku ja venitab aega. Algus on väga veider. Huvitav, mis edasi saab…

Otsustame laevas ennast riidesse panna ja kuna ma olen koos oma juuksuriga, saan ka ühtlasi kena soengu pähe. Meile helistatakse, et takso on vastu kutsutud ja ta teab täpselt, kuhu minema peab. Tõepoolest ootab elegantne must Audi A6 meile öeldud taksofirma nimega ja isegi mu juuksuri perekonnanimi on aknale kleebitud, kuid viimane täht on vale. Niisiis keeldub taksojuht meid peale võtmast, sest nimi ei klapi. Pealegi pole talle öeldud, et me tahaks hotellist läbi hüpata ja alles siis peopaika sõita. Teeme paar telefonikõnet ja saame taksojuhi pehmeks räägitud. Huh. Hüppame kiirelt hotellist läbi, paneme osa kodinaid maha (neegrikostüümid tuleb ju kaasa võtta) ja kütame edasi peopaika.

Meid viiakse villasse, mis näeb üsna luitunud välja. Nagu jutt oli, on osad daamid pikkades õhtutualettides, kõikidel kõrged kontsad. Pool pidu toimub õues, kus daamid kontsapidi kinni jäävad ja teerajale puistatud kiviklibul libastuvad ja isegi kukuvad. Tualett on õues puude vahel ja ilma veeta. Käsi saab pesta vaid wc vahele kompunnitud kraanikausis. Kuidas me endid pärast tantsu huvitav küll puhtaks peseme? Minu jaoks on aga õhtu nael selles, et peole ju võõraid lasta, järelikult pean ma olema kellegi kaaslanna. Mul on valida endast 11 aastat noorema mehe ja minust 11 aastat vanema mehe kasuks, kes on esimese isa. Kuna aga isa on hiljuti naist vahetanud ja uue lapsegi saanud ja eelviimast on üritustel juba promotid, peab valik jääma noorema kasuks. Eriti koomiline on asja juures see, et minu kleit ja poja lips ning ilu-taskurätt on täpselt ühte värvi. Noh, nagu peab ühel kenal paaril olema. Edasi käime terve õhtu käe alt kinni, püüame sügavalt silma vaadata ning vastata erinevatele küsimustele. Näiteks- kuidas te tuttavaks saite. Kõik komöödiafilmid jooksevad silme eest läbi. Alles poole peo pealt taipan, et ma olen ”oma mehe ja äiaga” peol.

Tants ise tuleb meil suurepäraselt välja. Oleme sihilikult viimased esinejad, et jõuaks sättida. On vaja soengu peale tõmmata parukas, panna selga suusatamise soe aluspesu (musta värvi muidugi), kätte mustad kindad, jalga mustad tossud ning puusade ümber niineseelik. Mina, kui beib-neeger lisan juustesse roosa lilleõie ning roosad pärlid. Näo võõpame peomeigi peale mustaks.Igatahes on pealtvaatajad naerust kõverad ja annavad meile igati mõista, et see oli üks tore ettevõtmine. Villas saab pidu südaööl läbi ja meid sõidutatakse linna tagasi. Eelpeatus on diskoteegi juures. Ma olen suhteliselt väsinud ja tahaks hirmsasti magama minna. Seda enam, et homme on mu kõikide tantsugruppide lõpetamise pidu. Kuid minu noor ja energiline kaaslane palub mu siiski diskole. Põhiargumendiks on- millal sa veel nii noore poisiga peole saad. See mõjus. Läksingi. Saame tasuta sisse Helsingi kõige peenemasse diskoteeki, kus kõik külastajad on peokleitides. Peo käigus tutvun lähemalt ka teiste Ümarlaua tegelastega. Kõige ägedamad tegelased on vaieldamatult Islandist. Neil jagub tantsulusti ning peent huumorit varaste hommikutundideni. On üks väheseid pidusid, kus saan tantsida 4-5 mehega korraga. Tavaliselt on ju alati vastupidi, üks mees ja kari naisi. Kell neli hommikul aetakse meid välja. Mehed shoppavad hot doge. Keegi kaval on oma putka üles löönud täpselt ööklubi kõrvale. Edasi tegeleme poolteist tundi takso saamisega. Ei ole just kõige soojem hommik, pealegi on päikesetõusul alati kõige külmem. Vahepeal kannavad islandlased mind kätel, kuna mul on iseenesest mõista 10 cm kontsad jalas ja seda juba 14 tundi järjest olnud. Lõpuks ometi saame takso. Ütleme hotelli nime. Taksojuht teatab, et tema küll ei tea, kus see asub, et kas me aadressi ei tea. Loomulikult me ei tea. Mis värk selle transpordiga siin Soomes on, ma ei saa aru?! Taksojuht on nii saamatu, et ei suuda isegi kuhugi helistada, et teada saada. Küll aga teadvat ta, kus asub sama keti teine hotell. Sõidame siis algatuseks sinna, saame sealt õige aadressi. Vihjame, et meie maal saame taksoga siis tasuta sõita, kui taksojuht ei tea aadressi. Päris tasuta me ei saa, kuid odavamalt küll. Hotellis tagasi sõidame pidulikult koos kaaslasega minu korrusele, sest me ju ”ööbime ühes toas”. Pärast hiilib kutt oma tuppa tagasi, kus ta koos isaga ööbima pidi. Kell kuus saan voodisse. Kell kaheksa pean ärkama, sest laev hakkab Eesti poole tagasi tulema. Muide, meie õige laev ei välju taas, aga seda öeldi meile õnneks juba õhtul ning me sätime tulema varasema laevaga. Kaks tundi und ja õhtul tööle…

# posted by Alemana @ 11:48