Eluveidrused

Tartus Tantsuopetajate Liidu seminar ja ball. Kuna ma olin kaks paeva toolt ara (kus, kirjutan ehk hiljem) siis otsustan ballile mitte jaada ja tulen varem ara, et puhapaevaseks toopaevaks kenasti vormis olla. Kui Tallinnasse jouan, otsustan korra toolt labi lipsata et laptop votta ja emaile kiigata. Pargin auto esimesse vabasse kohta, mis on Olerexi tankla. Kontoris viskan kiire pilgu emailidele, vastan kiireloomulisematele ja hakkan asju pakkima. Siis heliseb mobiil ja ma teen kahte asja korraga-pakin ning seletan. Kui on pakitud, uritan kontorit koodi alla saada ja ei onnestu kuidagi. Lopetan kone hoone infolaua juures ja kusin papilt, kes ooseks toole on tulnud, et kas ta saaks kompuutrist jarele vaadata, kas kontor sai koodi alla. Papi vaatab mind ja pahandab, et miks ma koodi maha votsin, kui ta just pani selle koodi alla. Vastan vabandavalt, et ma ei teadnud, et koodiga on probleeme ja ma ei saa minna koodi all olevasse kontorisse, eks seepärast votsingi koodi maha. Edasi kempleme tukk aega, et siis see kood peale saaks. Papi teatab, et tal laheb selleks jalle pool tundi aega ja tal on muud ka vaja teha, kui koguaeg meie kontoriga tegeleda. Loomulikult, ta luges ju suvenenult lehte ja ei suuda isegi minuga vestelda ilma lehelt pilku tostmata. Vihastan mottetu vanamehe peale ja lahen uuesti ules, et vaadata, kas saan ise hakkama. Kontori ukse taga selgub, et olen lobisemise kaigus jatnud oma uksekaardi toolauale. Loen mottes kolmeni, rahunen, soidan liftiga alla tagasi infolaua juurde. Alles nuud laheb kemplemiseks lahti, mille kaigus selgub, et papi peab koodi peale panemiseks umbes kumme hiireklikki tegema. See on koik on nii halenaljakas, kuidas elust tudinenud papi ei viitsi tood teha ja arvuti on ilmselgelt liiga suur maailma ime tema jaoks. Lopuks siiski papi leebub labi vihapisarate ja paneb koodi peale. Jaan seda protsessi huviga vaatama ja kindlust saama, et papi lubaduse taidab. Ise koban samal ajal kotis autovotmete jarele. Mida pole, seda pole. Etskae, ka votmed jaid kaardi juurde toolauale. Ei tohi ikka mobiiliga raakimise ajal tahtsaid toimetusi teha. Motlen kiirelt, mida teha. Mul on homme autot vaga vaja. Helistan kolleegile, kes elab kontori lahedal. Ta ei vasta. Onneks meenub ka teine kolleeg, kes kull vastab, aga pole kodus. Samas on ta ode kodus, kes soostub mulle kaardi andma. Soidan trammiga kaks peatust sinna ja tagasi. Toon kaardi ning votmed ja hakkan aga jalle papiga kemplema. Viskame teineteisele toredaid sapiseid komplimente. Ilmselgelt papi naudib, et voim on tema kaes. Kui ma olen ka juba valvefirma tehnikule helistanud, leebub papi teist korda. Lippan kiirelt auto juurde, kartes, et kindlalt on juba trahv peale pandud. Trahvi siiski pole, aga samas, pole ka autot. See oli suisa ara veetud. Pole vist vaja oelda, et selleks ajaks olen ma juba sundmuste kaigust usna tudinud, vihane ja vasinud, sest kell hakkab ohtul kumnele lahenema. Soidan kolmandat korda trammiga autoni. Maksan araveo ja trahvi. Kokku laheb see laptopi toomine maksma 3*20 kr trammipilet, 450 kr aravedu ja 180 kr trahvi. Trahvi sain nii vaikese, kuna sattusin trahvitegijaga kenale jutule ja selgus, et ka tema oli kunagi samas sfaaris tootanud, kui mina praegu. Kui ma auto lopuks katte sain, oli kell nii palju, et toidupoed olid kinni ja mul ohtusook soomata. Paris hea komoodiafilmi suzhee sai