Eluveidrused

Arst tunnistas mind ametlikult vanaks. Mul on sama haigus, mis mu emal, kes saab järgmisel aastal 75. Brošüüris, mille arst mulle kaasa annab on juttu, et haigusjuhtumeid on tuvastatud alates 45.aastast ja on hüppeliigestes ebatavaline. Huvitav, kas ma olen UFO?

Niisiis on mul ka edvistada peene nimega kroonilise kutsehaigusega, millest pole kunagi paranetud ning täpset meetodit haiguse arengu aeglustamiseks ei ole - osteoartroos ehk moondav liigesepõletik või liigesekõhre enneaegset vananemine. Teate ju küll neid kõveraid ja muhklikke vanaemade sõrmi?!

Uurisin netist kõikvõimalikku infot ja jagan seda ka teiega, sest selgub, et seda haigust põeb 10-20% elanikkonnast. Seda siiski peamiselt üle 60 aastased. Ehk et kui teil veel seda haigust pole, siis pole viga, varsti on. Osteoartroos kuulub inimkonna vanimate haiguste hulka ja seda on leitud juba kiviaja inimeste skelettides. Samas pole tekkepõhjused siiani lõpuni teada. Teadlased on teinud kindlaks siiski haigestumise riski suurendavad tegurid. Tähtsaim neist on vananemine. Sellele lisandub, kui perekonnas on OA-d varem esinenud, ning rasvumine, biomehaanilised hälbed, mis suurendavad rõhku liigesepindadele, ja tõsised vigastused ning teatud korduvad liigutused: näit sagedane põlve painutamine ja tõstmine. Kehv toitumine võib samuti mängida oma osa. Enamikel juhtudel algab deformeeriv osteoartroos aeglselt ja märkamatult. Tavaliselt ei osata määrata haiguse algust. Liikumisel tekib kerge krudin ja valulikkus. Valu tekib harilikult liigese koormamisel ning kaob rahuolekus. Valu on iseloomult tuim ja ägeneb päeva teisel poolel. Hommikuti tuntakse ennast paremini. Esinevad nn. stardivalud liikuma hakkamisel.

Haigestunud liiges moondub aeglaselt. Haigestuvad sageli naised, kes on menopausis.Haigus saab alguse liigesekõhrel, siledal ja libiseval koel, mis katab liigeseid moodustavaid luuotsi. Terve kõhr tagab liigese libeda ja valutu liikumise, kuid OA puhul tekivad keemilised ja ehituslikud muutused, mis viivad kõhre järkjärgulise kulumiseni. Osteoartroos on kõige sagedasem krooniline liigesehaigus täiskasvanutel moodustades 60-70% kõikidest reumaatilise haiguse juhtudest olles peamiseks invaliidistumise põhjuseks liigesehaiguste seas.Hiline haiguse avastamine ja arsti poole pöördumine võivad viia liigesefunktsiooni tugeva häirumiseni, isegi invaliidistumiseni. Õigeaegse ravi korral on prognoos hea. Riskifaktoriteks peetakse pärilikkust, ülekaalulisust, rasket füüsilist tööd, ülekoormust, sportlasi, kes koormavad põlve ja puusaliigeseid. Haigusnähtudest on esikohal valu, mis on küllaltki kapriisse loomuga.Valu tugevust ei saa täpselt ennustada, sest selle põhjused pole lõpuni selged, kuna kõhres endas närvilõpmed puuduvad. Nagu haigus ise, areneb ka valu vähehaaval. See võib jääda mõõdukaks või kasvada nii tugevaks, et haige kaotab tegutsemisvõime. Enamikul juhtudel suureneb valu füüsilise aktiivsuse puhul ja leeveneb puhkamise ajal. Teine sümptom on jäikus. Hommikune liigesejäikus on tavaline, kuid enamasti taandub see 20 minutiga.Vigastuse ümber olevad lihased tőmbuvad kramplikult kokku, püüdes piirata haige liigese liikuvust. Kőhrede omavaheline hőőrdumine suureneb veelgi - on vallandunud degeneratiivne protsess. Samaaegselt liigeskőhre keskosa kulumisega hakkavad selle servad liigespilu suunas kasvama ja luustuma. Moodustuvad luulised jätked, mida nimetatakse osteofüütideks (luukasvised). Vaatamata sellele võib ravi leevendada vaevusi ja säilitada liikumisvõime. Ravimid: valu vähendamiseks või kaotamiseks ja funktsiooni parandamiseks võivad arstid osteoartroosihaigele kirjutada välja ravimeid:- haiguse kulgu mõjutavad preparaadid (nt glükoosamiin, kondroitiinsulfaat, hüaluroonhape)- ravimid, mis vaigistavad valu.Valude ja liigeste turse puhul on soovitav füsioteraapia. Deformeeriva osteoartroosi ravis on olulisel kohal massaž ja liigeseid säästev võimlemine lihaskonna tugevdamiseks, eriti on soovitatav sanatoorne ravi. Võib kasutada parafiiniga mähiseid. Kaugele arenenud osteoartroosi puhul teostatakse ortopeedilisi operatsioone - endoproteesimist (kunstliigeste paigaldamine).

Kuna mul on olemas valud, luukasvised ja osaline jäikus, siis ilmselt on mul tõepoolest just see haigus. Ei saa salata, mul on mõned küsimused:

1. mis saab minu tantsimisest? Just nüüd, kui olen oma grupid kenasti käima saanud..

2. mis saab minust 20 aasta pärast?

Raviks määrati süüa pool aastat järjest toidulisandit Glucadol'i. Kui arst kuulis, et olen kunagi põdenud rahhiiti, ütles ta, et loomulikult, liigesed ongi siis ju nõrgemad. Lisaks soovitas ta teha jalalaba diagnostika, et oma jalatsitesse toestavaid sisetaldu osta. Ilmselt mu enda leitud valuvaigistavad geelplaastrid on ka jätkuvalt abiks.

# posted by Alemana @ 15:45