kolmapäev, juuni 18, 2008
10.06.2008
Muuhulgas vastutan kolleegide töise tervise eest ja seetõttu pean läbima maja üldise tuleohutuse õppuse. Peab ütlema, et selle valdkonna asjad erutavad mind töistest ülesannetest kõige vähem. No ei ole selle teema tüüp.
Sel hommikul olen eriti unine ja pahur. Ilmselt juba eelhäälestuse tõttu, aga võibolla ka pilves ilma tõttu. Meeslektor püüab kuulajatesse energiat süstida ja esitab äratamiseks paar küsimust. Mitte keegi ei reageeri, kõik vahivad oma materjale ja tee väljagi. Ei ole kerge päev meile kellelegi. Teema arenedes saan aru, et olen asjas totaalne võhik. Aga ilmselt ma pole ainus. Vähemalt keegi ei kilka, kui küsitakse näiteks, et kas oskate vahtkustutit kasutada. Vähemalt ma nüüd teoreetiliselt oskan. Tegelikult on väga huvitav. Näiteks saan teada, et Tallinnas on vaid üks batuut allahüppajate püüdmiseks ja see peab vastu kuni 9.korruselt hüppanutele. Siis saan teada, et diivani põlengust muutub ruum 4 minutiga surmakambriks (temperatuur tõusis mäletamist mööda 300C, lisaks jõhker must suits). Veel on sprinkleritega selline trikk, et kui need näiteks kogemata pritsima hakkavad, siis võid kogu sisustuse ja tehnikaga hüvasti jätta. Pritsimisraadius on 3m ja seda jagub nii kauaks, kui keegi jorss keldris vee kinni taipab keerata. Varsti pidi tulema evakuatsiooni õppus. Eks ma siis pea näitama, mis suudan.
