Eluveidrused

Viimane tööpäev enne puhkust. Kuna meil suveti on reeded neli tundi lühemad tööpäevad, läheb päris kiireks, et kõik otsad kinni tõmmata.

Pärastlõunal sõidame kahe auto ehk viie piigaga Lõhaverre kontserdile Mäe ja Thule lood. Hommikupoole saan siseinfot, et kontserdipaika pääseb vihma korral vaid kummikutega. Edastan selle info oma kaaskontsertlastele, kuid ise seda asja väga tõsiselt ei võta. Lõpptulemusena hakkab teepeal niimodi sadama, et ei näe autoaknast välja ja teele tekib ohtlik vihmakile. Lisaks sellele on mul autol ventilaator katki ja see tähendab seda, et aknad lähevad uduseks. Pole midagi teha. Läheme Suure-Jaani peenemasse kauplusesse ja nõutame potikuid. Mida pole, seda pole. Leidlikkusel pole piire ja me ostame 1 kroon tükk Konsumi kilekotid jalgade ümber.

Auto tuleb kohapeal parkida umbes kilomeeter eemale aasale. Rada läheb läbi metsa ja kilekotid kuluvad mitte marjaks vaid suisa puuviljaks ära. No olgu, teksad saavad küll tagant kole poriseks, sest kilekottidest tekivad tahapoole "nokad", aga jalad on soojas. Napsame tee äärest mõned poolküpsed metsmaasikad ja kiirustame kohale.

Kontsert ise on väga hea. Ega muud ei oskaks oodatati sellisest raskekahurväest. Mõnusa vürtsi annab Tallinna Kammerorkestri keelpillide kõla. Kontsert lõpeb üllatusliku bluusiga "Veenus".

Lahkudes ostame sooje pannkooke kirsimoosiga ja haume plaani, kuidas saaks küll Eesti kõige kenama bassimängija tähelepanu võita. Olgem ausad, ükski plaan ei kostu vettpidavalt ja seetõttu nillime niisama kõrvalt. Kõik viis piigat. Korjame teeäärest veel metsalilli ja sahistame oma kilekottidega uhkes mudas. Väga meeleolukas õhtu. Kui välja jätta see, et teine auto lõi ära oma esistange, kui aasalt välja sõitis ja pärast 600 krooni trahvi sai, sest ei peatanud STOP märgi all raudtee ülesõidu kohas vaid libises kolmanda autona sujuvalt üle. Elagu uued trahviseadused.

PS! Ostke Konsumi kotte, väga vastupidavad:)