Eluveidrused

Külastan randa esimest korda pikemalt kui pool tundi ehk tegelikult kolm tundi. Kogu selle kauni aja on meil taustamuusika. Vene eakad tädid on kogunenud rannaeelsele mururibale. Ma ei tea, kas laud ja toolid on kohalikud või kaasa võetud, aga igatahes on nad katnud uhke laua koos halja viinaga. Põhiline atraktsioon on akordion, mida tädid hoolega venitavad ja sinna juurde ehedaid vene rahvalaule laulavad. Noh nagu Moskva alused õhtud ja Kalinka jms. Mõnel üksikul korral kuuleme repertuaari kordumas, aga üldiselt on see imekspandav, kui palju sõnu ja laule nad peast teavad, kui väsimatu on pillimees ja kui vastupidavad on häälepaelad. Vahepeal koguneb huvilisi juurde, asi kisub tantsuks. Kuna see kõik on nii ehe, siis see isegi ei häiri mind. Rannast äratulles jalutame muusikutest mööda ja näeme oma silmaga, kuidas tädid lapikust otse joovad. Selleks ajaks on küll laulust saanud võidukriiskamine. Päike hakkas kenasti peale.

Õhtul olen kutsutud sama seltskonna juurde grillima, kellega jalgpalli vaatasime. Ma jään hilinemise tõttu ettevalmistavast faasist eemale. See seisneb poeskäimises. Selgus, et üksikul meesterahval, kelle juurde me külla läksime ja kes elab kolmekordses ridaelamus, pole ei grilli ei panne ega potte. Lõpptulemusena osteti üüratu hulk toitu ja mitmed majapidamistarbed, mille hulgas on ka vispel. Läheb tubaseks wokkimiseks ja õunakoogi küpsetamiseks. Mina võtsin ettenägelikult kaasa omale meelepärase väga hea veini. Pärast selgus, et täitsa asjata. Seltskond toob poest haljast ja mahla. Toidutegemine üheskoos on päris lõbus. Poisid saavad kätt proovida vispliga. Tuli välja, et see polegi teab mis lihtne tegevus. Käsi läheb mõne hetkega krampi. Pärast maitsvat õhtusööki tuleb idee mängida lauamänge. Mida, aga pole, on mängud. Selleks võtame takso, hangime mängud ja sõidame tagasi. Vana hea reis ümber maailma oma käkikeeramistega ületab teised mängud. Mingil hetkel suudan täringuga ainult nr 6 visata ja ikka mitmeid kordi järjest. Teised sõimavad mind Kunksmooriks ja mina itsitan pisarateni. Arvake ära, kes kaotas. Mina muidugi. Tegelikult oli meil algselt plaan grillida ja klubisse minna, aga viimast osa ei viitsi keegi enam läbi viia