Eluveidrused

Läheme randa. Meid on kolm naist ja ühe meist miskid shvipsis ja lärmakad meestuttavad. Püüan jätta muljet, et ma ei ole samast seltskonnast, kuigi linad on kenasti kõrvuti. Noormeestel on ilmselge lihahimu ja kõikidele ümbruskonnas viibivatele naistele tehakse ettepanekuid "grillima minna". Õhtul saan teada, et ettepanekute tegija on abielus.

Päikesevõtu ajal püüame panna paika õhtuplaane. Täiesti ootamatult otsustame sõita Palamusele Smilers ETV live kontserdile, kaastegev üle-eestiline Noorte Sümfooniaorkestri oktett. Kui aus olla, siis ilma selle oktetita mind sinna kontserdile poleks meelitanudki. Rannast äratulekuga hakkab suhteliselt kiire, kuna sõit lõunasse võtab paar tundi aega.

Topime auto puupüsti rahvast täis ja sõidame. Teel kuulame kõikvõimalikke halbu laule. Näiteks Gunther "Ding Dong Song", kus on unikaalsed sõnad-
deep in in the night I am looking for some fun
deep in in the night I am looking for some love
deep in in the night I am looking for some .....
you touch my thalallaa
http://www.youtube.com/watch?v=DbYtqAWDF2U&feature=related

Ei saa salata, kuulame terve plaadi läbi ja naerame kõhud kõveras. Pärast paari laulu on ka ülejäänud plaadil leiduvate laulude sõnad peas. Need on lihtsalt kõik ühesugused. Pärsast seda kuulame Vene ansambli Ruki v verh plaati. Eriti koomilisena tundub laul, kus noormees hüüatab kavalalt: " Ja hatšu tebe štota pakazat" ja pärast seda hakkab laulma heleda häälega poisslaps. Kindlasti oli laulu iva milleski muus...

Palamuse lauluväljak on otse Lutsu kooli kõrval. Olen seal kunagi kauges lapsepõlves küll ka käinud, aga ega suurt ei mäleta midagi. Kontserdile on tulnud ilmselt kõik kohalikud. Ikkagi aleviku suur pidu. Kõik istuvad püüdlikult ja igaks juhuks ei plaksuta kaasa ega pealegi. Lava ees on kolme-nelja pealine noormeeste punt, kes ohjeldamatult kaasa elab ja soovilugusid nõuab. Sal Saller teatab selle peale, et meie bänd pole jukebox, kust lugusid tellida saab ja läheb oma kavaga rahulikult edasi. Aja möödudes ja ilma pimenedes sulavad ka mõned tagareas istuvad inimesed üles ning elavnevad veidi muusika saatel. Kontsert lõpeb juba suure ühislaulmisega. Nagu eestlased kunagi. Oktett annab bändile tugeva lisaväärtuse. Äärmiselt kaunis kõla.

Pärast kontserti tuiame üsna hämaras koolimaja ümbruses ja püüame mõistatada, millises kohas midagi filmitud on. Tagasiteel Tallinnasse plaanime kusagil toredas kohas vahepeatuse teha ning keha kinnitada. Enne Kose burksiputkat ei leia me mitte midagi ebamõistlikku ega ka mõistlikku. Mis siis ikka, öine burks ka abiks. Kodus ju pole peale leiva nagunii midagi. Hommikuks muide sõingi suure hädaga röstleiba ja jõin kohvi peale. Vartsi peab ikka miski minikülmkapi kusagilt leiutama.