Eluveidrused

Üksi puhata on väga igav. Ei saa salata. Ma tõden seda igal suvel, aga puhkama peab. Lisaks on ilm jätkuvalt tuksis ja rahakott tühi. Ütleme nii, et kergemat sorti masendus hakkab võimust võtma.

Videoplanetis on suvel filmilaenutus 25 krooni. Tegelikult ma tahaks nüüd etendusele peale vaadata ka filmi, aga neil ei ole seda. Surfan tükk aega riiulite vahel ja valin lõpuks välja DVD-d Klass (pean piinlikkusega tunnistama, et pole seda siiani näinud) ning Pikk kihlus. Klass on võimas. Esimesed mõtted on muidugi, et palju sellest baseerub tegelikkusel ja palju on juurde pandud ning kas see juhtus Eestis ja siis veel, et ma ei ole jätkuvalt kindel, kas ma tahangi lapsi. Pealegi olen omal nahal tunda saanud, mida tähendab veidra nimega elamine ja see ei ole lõbus. Lapsed ON omavahel pahatahlikud ja õelad. Samas kasvatada laps üles vaimus, et tee enne, kui keegi teine jõuab teha võib viia ka mitte just soovitud tulemusteni. Ühesõnaga, Klass ruulib. Pika kihluse ajal suudan magama jääda. Ei teagi, kas mina ei saa kunstist aru või on kunst liiga kunst. Panen filmi poole pealt kinni.