Eluveidrused

Pean autole tehnoülevaatuse augusti jooksul ära tegema. Olen seda kuni tänaseni edasi lükanud. See on mul esimene kord elus ja mulle kohe ei meeldi selliste tehniliste asjadega tegeleda, millest ma ei saa aru ja ei oska. Täna siis võtan ennast kokku ja lähen kohale. Higistan ja punastan autos järjekorras kuniks on minu kord. Alguses jõnksutatakse mu autot mingitel rullidel ja vaadatakse, kas tuled töötavad. Edasi pannakse igasugu juhtmed külge, atakse gaasi ja arvuti ekraanil vilgub ports numbreid. Selgub, et CO tase ületab normi neljakordselt ja lähituled näitavad liiga üles. Tuled reguleerib ta ise kohe madalamaks, aga gaaside probleem on tõsine. Siis tõstetakse mu auto üles ja vaadatakse taskulambiga põhja alla ja rataste vahele. Esimesed pidurivoolikud peab ka ära vahetama.

Otsus- korduv ülevaatus. Kuu aja jooksul pean auto laskma korda tea. Nutt ja hala, mind hoiatati ette, et gaaside jama on kõige suurem jama, mida ei saa ka enne kindlaks teha ja parandada on keeruline. No ega ma ei imesta ka. Kui oleks kohe läbi saanud, poleks see üldse minu moodi. Minu õnne juures...