Eluveidrused

Kolleeg kutsub külla koogiõhtule. Veinijoomise käigus läbime kõikvõmalikud naisteteemad. Mehed, kolleegid, isiklikud veidrused ja äpardumised. Olen 10 kuni 3 aastat teistest vanem, aga eristun selgelt kui vanakooli esindaja ja teistest rokem elu põletanud tegelane. Näiteks tuleb see välja siis, kui räägime eesti keele õpetamise keerukusest mitte-eestlasele. See on selge, et 14 käänet on imetegu, aga ainult mind on õpetatud sõnatüüpide järgi sõnu käänama. Näiteks pesa ja lugemik tüüpi sõnad. Mäletate? Selgub, et pärast mind on sellise metoodika järgi õpetamine ära lõpetatud. Mitte, et ma mäletaks neid sadu tüüpsõnu, aga mille järgi siis tänapäeva inimesed näiteks tähtsat omastavat käänet moodustavad millele käändelõppe lisada? Lisaks oskan mina ainsana vene keelt, aga paljuski ka sellepärast, et ainult mulle on seda õpetatud 11 aastat. Teisest küljest pole kellelgi ette näidata kooselude sellist arvukust, rääkimata siis veel kiiksuga välismaalasest ning muidu eripäraseid seiku boyfriendidest. Ühel meist on isegi lahkuminemise kogemus puudu. Ehk et, sa võid küll vastu võtta kõrvupaitavaid komplimente oma kümme aastat nooremana näiva välimuse kohta, aga, kui suu lahti teed, jääd ikkagi kohe vahele.