Eluveidrused

Lõpuks ometi on reede. Koolitus on läbi ja nädalavahetus on ees. Lubasin sõita Pärnusse, kus saab torudeta ja hiirteta magada. Päriselt ja sügavalt magada. Tööpäevaga ühele poole saanud, viib mind maja all parkiv kolleeg mind mu autole lähemale. Milline mõnus teenindus. Istun oma masinasse, sätin end sisse ja vajutan salalukku. Ei toimi. Teist korda ka ei toimi. Kolmas kord, ikka ei toimi. Hm… Lähen autost välja, panen lukku, teen lukust lahti, istun sisse ja vajutan uuesti. Ei midagi. Muutun närviliseks. Vajutan uuesti ja uuesti kuni näpp on juba valus. No miks just täna??? Ma olen surmväsinud ja tahan kooojuuu. Mis siis ikka, hakkan helistama. Enamik tuttavaid on peol, peole minemas või üldse linnast väljas. Ei imesta ka, on ju reede. Helistan oma kahale auto parandajale. Esimene on töö just lõpetanud ja sõidab linnast välja. Teisel on hirmus kiire ja ei saa kuidagi appi tulla, küll aga soovitab ta auto tema juurde vedada, siis ta saab homme tegeleda enne kui naise sugulase sünnipäevale ära sõidab. Kui meestuttavad on läbi helistatud, võtan ette naistuttavad pidades silmas nende elukaaslasi. Uue Nokia aku on kohe kohe ära suremas. Uued mobiilid küll täienevad pidevalt uute programmijuppide võrra, mida ma iialgi ei kasuta, kuid aku maht kuivab järjest kokku. Varsti peab juba üle päeva laadima. Mis kasu siukesest on, nagu lauatelefon. Nüüd ma siis istun siin katkise auto ja sureva mobiiliga. Õnneks on sõbranna kohe võitlusvalmis. Oleme juba peaaegu kõiges kokku leppinud, kui mulle meenub küsida, et kas tal nööri on, millega vedada. Ta uurib elukaaslaselt ja helistab taasi. Nööri ei ole, kuid seda peaks iga Statoil müüma. Minule lähim Statoil on kahe trammipeatuse kaugusel. Sõbranna läheb luurab ise ning helistab tagasi, et tulemusteta. Olgu, lähen sõidan trammiga. Enne, kui trammipoole liikuma hakkan meenub Olerex, mis on vastupidises suunas, aga selle eest 200 meetri kaugusel. Väsinud blond täidab käsku. Kui Statoil, siis Statoil. Marsin Olerexi ja veerime koos sama blondi müüjannaga siltidelt, millist nööri mul vaja peaks olema. Ostan kergemakaalulise auto vedamise nööri. Teatan sõbrannale, et olen veoks valmis ja tema ütleb, et kui shoppamisega kiirelt ühele poole saab, siis kohe tulebki. Mina olen veetav olnud kahel korral varem, tema pole kordagi elus vedanud. Hirmus on. Päriselt ka. Helistan emale, et auto suri ära ja ilmselt saan tulla alles homme. Siis helistan parandajale ja lepin kokku, kuhu auto panen, sest ta ise on juba sealt lahkunud. Siis sureb telefon. Meenub, et eelmisel korral, kui auto aku ära suri, võttis sõber pagassist vedamise aasa ja kruvis kuhugi ette. Otsin aasa üles, otsin eest koha üles, kuhu aas kruvida ja seisan parklas nii, et keegi ei saaks parkida meie väljamanööverdamise teele. Üsna varsti jõuab ka sõbranna. Tema ei tea, kuhu me peame sõitma ja mina ei saa teda teel juhatada, sest telefon on eksole surnud. Õnneks on sõbrannal Tom-Tom. Lööme umbkaudse aadressi, ühendame kaks autot ja huh, asume teele. Sõbranna pn üldjuhul raske jalaga. Hoiatan teda mitu korda, et ta ära ei unustaks ja üle 40km/h ei sõidaks ja et ma talle kogemata sisse ei sõidaks, kui ta peaks ootamatult pidurdama. Lülitame ohutuled sisse ja hakkame vaikselt veerema. Pole viga, täitsa kobe. Esimene probleem tekib rea vahetamisel, sest millega anda märku, kui nö mõlemad suunatuled korraga töötavad? Teine probleem tekib siis, kui ma sõidan valgusfoori all nöörile peale. Ka see laheneb õnneks teisel katsel. Kolmas tekib siis, kui on vaja täpselt juhatada, millisesse hoovi ja millisesse garaazhi vahesse on vaja pöörata. Õues on pime, minu kätega vehkimist sõbranna ei näe. Minul suunatuled ei toimi. Peame mitmeid kordi kinni ja seletan teed järgmise nurgani. Jõuame kohale. Neljas probleem on see, et sõbranna auto külge tehtud sõlmest on saanud surmasõlm, mis ei taha mitte mingi valemiga lahti tulla. Õnneks teeb keegi meesterahvas garaazhide juures ületunde ja tuleb meile appi. Muidugi ei saa ta jätta kommenteerimata teemal kaks naist, kus on mehed. Ilased õlimehed…Aga kaks blondi said hakkama ja täiesti suurepäraselt!