Eluveidrused

Ühistu koosolek. Maakler=arendaja=ehitaja=ühistu esimees on jätnud ühistu postkasti teate, et soovib ühistu esimehe kohalt tagasi astuda.

Koguneme maja ees. Nüüdseks on olukord meie kasuks, sest müümata on vaid üks korter ja häälteenamus on juba majarahval, mitte arendajal. Meist kõige asjalikumal on infot, et kodanik Neli-ühes on erinevate ja mitmete kohtuasjade tõttu Eestimaa tolmu jalgelt pühkinud. Suhteliselt tore skeem. Ise ehitan, ise arendan ja müün, hakkan esimeheks, poon ja lasen ja korjan esimehe palga, kasutan seda enese hüvanguks, tekitan majale võlad ja siis kiirelt jehhat. Kusjuures me ei tea, milline võlg meie maja kohta üleval on, sest ta ei esita täit dokumentatsiooni, sealhulgas raamatupidamise aruandlust. Võtame vastu otsuse, et vähendame ühistu esimehe palka ja nõuame dokumente. Korduskoosolek mõne nädala pärast.

Muuhulgas selgub minu korteri torude paukumise üks asjaolu- sellest sügisest on küte automaatsele rezhiimile lülitatud, mis kell 23 läheb odavale öisele küttele ning hommikul kl 6 kallimale päevasele. Just siis torude sümfoonia algabki. Hiirte osas teevad kõik suuri silmi ja ütlevad, et pole näind ega kuulnud. Üldiselt jääb mul mulje, et mind peetakse kergelt kohtlaseks, kellel on üleloomulikud jõud korteris. Kui koosolek läbi, näitame kolme naabriga üksteisele oma kortereid. Minu all (diskori) korteris ei ole magamistoas sellist kohta olemaksi, kust oleks näha, et torud jooksevad ja tuba tundub väiksem. Ilmselt on minu korter selle võrra suurem, et alumise korteri sein toodi torudest ettepoole, mulle aga tehti eenduv osa, mille taga nad siis paiknevad. Üldiselt on mul kõige ilusam kodu. No vähemalt ma ise arvan nii. Vaatamata sellele, et mul pole ikka veel kööki.

# posted by Alemana @ 16:30