neljapäev, oktoober 23, 2008
27.09.2008
Ootan kuni pärast majandusaasta lõpetamist pohmelus kaduda võiks. Seda küll sisetunde järgi, sest ma pole siiani suutnud omale alkomeetrit osta. Iga kord, kui mõte tekib, jätan ostmata, sest need toimivad maksavad ikka päris karmi raha. Siis lähen sätin end jälle tehnoülevaatuse sabasse. Piinlik oleks ka, kui ise “ülevaatusest läbi ei saaks”.
Sõidan letti, autole pistetakse saba taha ja hakatakse gaasi andma. Numbrid on ikka valed. Onu siis seletab mulle, et see number peab olema nii väike ja too niuke. Ühtäkki avastab, et tühikäigul on numbrid paigas. Teeb väikese triki ja olengi ülevaatuselt läbi. Pidurivoolikuid ei kontrolligi. Ohukolmnurka ja tulekustutit ka mitte. Puhuma ka ei pandud. Mind siis.
Pärast rõõmu vaatame minu pool sõbrannaga filmi, räägime maailma sirgu ja joome veini.
Aasta pärast uus vaatus.