Eluveidrused

Loobun JCI presidendi ballist (ilmselt jäi see ka minu viimaseks ürituseks selles seltkonnas, sest lihtsalt ei ole aega tegeleda tasuta asjadega, mille eest ma reaalses elus palka saan). Põhjus selles, et ühed mu õpilased koondasid end kokku ja nõudsid, et peab minema Saku suurhalli maailmakarika etappi vaatama. Õpilaste sõna on seadus ja loomulikult ka läheme. Võistluste tase on tõepoolest väga kõrge ja kena on vaadata oma ala proffe. Õpilastel oli kogu võistluse ajal miljon ükssaada küsimust ja nii jääb mul veerand võistlusest küll nägemata.

Pärast läheme öisele õhtusöögile ühe õpilase restorani ja sealt juba edasi hommikusele afterpartyle teise õpilase koju.

Niisiis juba kaks ööd magamata... homme on vaja kolm tundi anda, kaasa arvatud mu peokaaslastele