Eluveidrused

Kontsert, kus esineb Berliini Jazzorkester. Esimene pool kavast on selline tavapärane, ei ole väga vaimustav, aga halb ka mitte. Teine pool algab täiesti ootamatu etteastega. Lõbus orkestrijuht küsib, kas saalis on ..ja ütleb naise nime. Kuna ta aktsent on päris yugev, siis esimese korraga kohe pihta ei saa, aga kolmanda korra peale elavduvad daami kõrval istuvad noorem ja vanem härrasmees. Selgub, et nood kaks meest olid käinud vaheajal orkestrijuhiga rääkimas, et nende emal/abikaasal on täna sünnipäev, et kas võiks ühe sünnipäevalaulu paluda. Orkestrijuht lööbki selle peale lahti sünnipäevalaulu ja kaks meest kummalgi pool sünnipäevalast laulavad püstiseistes ennastunustavalt õnnitlusi. See on nii kuradi ilus, et pisar tuli silma. Edasi läheb kava juba palju põnevamaks. Hakkavad kostuma ehedad swingi (dixie) lood. Miskipärast kangastub mulle silme ette (küll Vene) film Tom Sawyer, kus on suure rattaga jõelaev. Kui hästi meenutada, siis seal laeval oli ka swingorkester. Väga põnevas aranžeeringus esitatakse lugu Oh Carol ning lõpetuseks laulavad orkestrimehed a capellas lisaloo.
Hästi mõnus ja stiilne kontsert. Jällegi on keeruline istuda paigal akadeemilises saalis, kui tegelt tahaks püsti karata ja tantsida...