Eluveidrused

Käisin eile külas. Läks ootamatult käest ära. Üldse ei plaanind nii, aga no juhtus. Püüan iseendaga hakkama saada ja magan ning vahin telekat vaheldumisi. Kell 12 pean ennast siiski voodist välja ajama, kuna mobiil heliseb. Helistab ema. Mulle olevat Salva kahjukäsitlusest kiri saabunud. Mu eilse peo tagajärgne niigi kõrge vererõhk saavutab enneolematu kõrguse ja aiman halba. Palun kirja avada ja ette lugeda. Sisuks on, et minu auto numbrimärgiga auto on sattunud Pärnu-Lihula 56km-l avariisse. Autojuht on teadmata ja süüdi on minu auto. Mitte midagi ei saa aru. Mis Lihula? Helistan Salvasse ja uurin elu. Sealt kirjeldatakse mulle täpselt samasugust situatsiooni, mis minuga mõned päevad tagasi juhtus- auto läks käest ära. Lisaks veel ka info, et sõitsin kõrvalolnud autole pihta. Mismoodi pihta? Kuidas mina siis midagi ei tundnud? Kindlustusest soovitatakse helistada nii teise auto omanikule kui ka Rapla politseisse, kuna „avarii“ juhtus Rapla maakonnas ja sealne politsei oli välja kutsutud olnud. Seejärel palutakse esimesel võimalusel kindlustusse pöörduda. Kõigepealt panen riided selga ja lähen oma autot vaatama. Leian tõepoolest parema tagumise ratta kohalt paar tumedat kriipsu ja õhkõrna mõlgi. Demet! Kuidas see võimalik on? Helistan südame põksudes teise auto omanikule, kuid see ei vasta. Siis helistan politseisse ja tunnistan kõik üles, kuid sündmuskohalt põgenemist kindlasti omaks ei võta, kuna pihta sõitmist ei tundnud. Politsei rahustab mu maha ja ütleb, et ta ei näe mingit põhjust, et asja ära lõpetada ei saaks. Ta ise läheb küll paariks nädalaks puhkusele, aga siis helistab ja kutsub ütlusi andma. Raplasse siis. Mõne aja pärast õnnestub mul ka teine autojuht kätte saada. Tema imestab omakorda, et ma midagi ei tundnud, kuna tema olla oma 15 cm kraavi poole põrkunud ja tema abikaasa olla täiesti endast väljas olnud. Pealegi olla tema minule tuledega märku andnud, et ma peatuks. No tõepoolest, ma märkan tahavaate peeglist tulede vilgutamist, kui ise šokis olen. Pealegi vilguvad autode tuled tihti ka teekonaruste tõttu, eriti selliste teeolude korral. Tema vaatas, et mingi kuradi bemm sõitis talle pihta ja pani jeehat ning kutsus pollari välja. Seda enam, et tal on Ameerika auto. „Vanad sõbrad“ need bemmimehed ja ameerika autode tüübid. Egas midagi, tuleb kogu see jada mõttetu põksu pärast läbi käia, kaasa arvatud kindlustusmakse tõus. Aastavahetusel ei võta tilkagi alkoholi ja sõidan öösel koju tagasi. Huvitavalt algas see uus aasta. What next?