Eluveidrused

Hommikusöögil me ei kohta selle paari daami, kes eile varem jalga lasid. Kui harva, aga ohtralt juua, siis ikka juhtub...

Tänane plaan on minna vaatama maailmakuulsat kirikut La Sagrada Familia, Gaudi kuulsaimat tööd. Selgub, et ka see kirik asub meie hotellist vaid mõne bloki kaugusel. Võtame siis jalad selga ja hakkame tatsama. Kui kirik juba paistab, oleks nagu eesmärk saavutatud ja tehakse õllepeatus. Kell on umbes 11 hommikul. Mina tutvun niikaua suveniiri poodidega ja molutan niisama laua taga. Teatavasti ma ei joo õlut ja veini isu ei ole veel nii vara. Tunnike hiljem saamegi juba liikuma. Kõnnime kiriku eest läbi ja naudime otse pähe paistvat päikest. Imelik ilm on. Kui pilv päikesele ette tuleb, on nii jahe, et tuleb jakk peale panna. Kui pilv ära läheb, hakkab hirmus palav. Jõuame kiriku teisele küljele ja siis tuleb uus peatus, aga seekord tarbitakse sangriat cavaga. Tiksume tunnike seal ja arutame, kuhu järgmisele reisile minna. Kuuba kostub hea plaanina. Muutun vaikselt närviliseks, et juba kolmas päev ja linna polegi näinud. Kui nii edasi läheb, siis ma peale joogikohtade ei näegi midagi. Siiski saame jällegi ühel hetkel liikuma ja suundume hop on-off bussile.

Tiirutame sinise liini läbi ja läheme punasele liinile ümberistumise peatuses maha. Jooma muidugi. Tegelikult on juba lõuna käes ja hirmsasti tahaks süüa midagi. Aga võta näpust, siesta on. Äärmisel juhul saad croissanti ja tapaseid. Niikaua kui teised sees joovad, lähen mina oma kohvitassiga õue päikese kätte istuma. Ka J&J ning E on õues. Peame vaikselt plaani, et lööme seltskonnast lahku ning hakkame kultuurseks. Plaan on sõita punane liin ka läbi ja siis minna Güelli parki, milleks peab uuesti sinise liiniga paar peatust sõitma.

Kui me ükskord punase liini ka läbitud saime, oli kell juba õhtu. Kohutavalt pikk ring on. Mitte, et igav oleks olnud, kindlasti mitte. Aga ilmselge on, et Güelli pargi jaoks enam aega ei jätku. Nii siis lähemegi J&J-ga õhtusöögi kohta otsima ning E&E suunduvad siiski kiirle pargiringile. Homme on nimelt vormel ja E on andunud fänn, siis ei pääse kuhugi. Kell on umbes pool 7 ja enamus söögikohti peab alles siestat. Minul on ilmne nägemus paella söömisest, aga ette jäävad vaid võileiva ja pitsakohad. Vahepeal läheme J-ga korraks isegi omavahel teravaks, et ma ei ole nõus võikut sööma. Lõunasöök juba jäi vahele ja silme eest on niigi must, ma tahan Päris Süüa. Lõpuks jõuame ühe katedraali juurde, mille kõrval on avatud korralik restoran. Ühtlasi õnnestub meil ära näha ka kataloonia rahvuslik tants Sardana. Katedraali trepil on kurbi lugusid mängiv orkester ja iga loo alguses tekib väljaku üksikutesse kohtadesse inimringid. Ühendatakse käed ja hakatakse üle alla vedrutades samme tegema. Kõik käib väga sünkroonselt. Ringe järjest lisandub, kuni lõpuks on terve väljak vedrutavaid tõstetud kätega ringe täis. Nagu meie tantsupidu, ainult et kunstiline juht puudub. Väga uhke vaatepilt. Pärast seda läheme sööma ja ma saan oma mereanni paella kätte. Kuna kell on veel vähe, tuleb mõte minna metrooga Hispaania väljakule muusika järgi värviliselt purkavaid purskkaeve vaatama. Vot see on alles elamus! Freddy ja Monserrat’i lauldud Barcelona loo järgi purskab igasugu toonides ja kujundites vett taeva poole. Taustaks majesteetlik loss, mis on tänaseks päevaks kunstimuuseum.

Jätkub punkripidu J&J toas.

# posted by Alemana @ 16:35